Kas tahtlikult või tahtmatult võtame elus pidevalt üle teiste inimeste, ühiskondade, kultuuride väärtusi ja tõekspidamisi ning omakorda mõjutame neid enda poolt. Ja kokkuvõttes ei olegi enam ehk võimalik öelda, mis või kes siis on see autentne originaal või mis on järeleaimatud ja kopeeritud (ja kust või kelle pealt?). Loe ka ülejäänud postitust »
Ühel kenal talvisel neljapäevahommikul keeras autonina Gustavi teatavaks üllatuseks hommikul lasteaia asemel hoopis kesklinna poole.
Loe ka ülejäänud postitust »
“Tead, emme, mul on nüüd ka oma mees!” kuulutas Etta ühel õhtul uhkelt. Loe ka ülejäänud postitust »
Tegelikult peaks alustama sellest, et nagu tehnoloogia puhul see kipub ikka olema, on noorem põlvkond vanemast märksa asjatundlikum ja nutikam. Et poeg teab igasugu nuppe ja funktsioone minust paremini, ei üllata mind enam ammu, aga nüüd on minust mööda rebinud ka tütar. Loe ka ülejäänud postitust »
Nagu meie perel viimasel ajal kombeks, peab ikka vähemalt üks inimene olema haige, st mitte kõik korraga, vaid kenasti järjekorras. Loe ka ülejäänud postitust »
Näide “moodsast” perest ühel laupäevaõhtul: issi on teatris, emme istub elutoas, Gustav kabinetis ja Etta lippab kahe toa vahet. Loe ka ülejäänud postitust »
Ilmselt on meil mingi kar(v/m)avõlg, aga pärast 1aastaseks saamist pole ühelgi aastal õnnestunud Gustavi sünnipäevapeo korraldamine nii, et sünnipäevalaps ise ei jääks haigeks, seega oleme viimastel aastatel igasugusest peokorraldamisest üldse loobunud. Loe ka ülejäänud postitust »
Ãœhel õhtul (mis ei erinenud eriti teistest samasugustest) oli millegipärast meie köögipõrand kaetud mingi sodiga, mida autorid omal lahkel ettevõtmisel ka ise koristama asusid. Loe ka ülejäänud postitust »
Oh heldeke, eks need laste sünnipäevad annavad alati “tänuväärse” võimaluse vanainimeselikult ahhetada ja käsi kokku lüüa, et küll see aeg ikka lendab, sest “alles ta ju sündis”. Loe ka ülejäänud postitust »
Selline see “häda” on välismaal elavate sugulastega: Loe ka ülejäänud postitust »
